Web2
AVALEHT ja VÄRSKED UUDISED
Web2
 

Web2 VANAD UUDISED
Web2
Web2 AJAKAVA
Web2
Web2 KONTAKT
Web2
Web2 ASUKOHT
Web2
Web2 LAADAINFO
Web2
Web2 TULEMUSI ERINEVATELT EESTI GRILLMISE MEISTRIVÕISTLUSTELT 2011 - ...
Web2
Web2 EESTI MEISTRIVÕISTLUSED VORSTIGRILLIMISES
Web2
Web2 TAPA VORSTIFESTIVALI KORRALDUSPARTNERID JA TOETAJAD
Web2
Web2 MEEDIAKAJASTUSED ESIMESTEST TAPA VORSTIFESTIVALIDEST
Web2
Web2 GALERII
Web2
Web2 VORST (Definitsioon, vorstitegu, vorstiretseptid, jne)
Web2
Web2
Mis on vorst ehk vorsti definitsioon
Web2
Vorstitegu ehk igaüks saab vorstitegemisega hakkama
Web2
Vorstiretsepte
Web2
Web2 AJALUGU ehk kuidas Tapast vorstilinn sai

 

Mis on vorst ehk vorsti definitsioon

Print Prindi

Vorst on lihatoode, mis koosneb enamasti vürtside ja/või ürtide ning soolaga maitsestatud peenestatud lihast või siseelunditest või verest ja loomsest rasvast ja/või tangupudruseguga täidetud sea- või lambasooltest või kunstmaterjalist kestast. Sageli töödeldakse vorste enne tarbimist kuumutamisega, aurutamisega, keetmisega, soolamisega või suitsutamisega.

Vorstid jagunevad üldiselt keeduvorstideks, suitsuvorstideks ja toorvorstideks. Esimesi keedetakse või kuumutatakse valmistamise käigus, viimased valmivad pikemat aega kas bakterite toimel (salaami) või neid kuivatatakse, suitsuvorste suitsutatakse. Väikesi vorste süüakse kuumas vees soojendatuna või pannil ehk ahjus praetuna (aga samuti grillituna) iseseisva toiduna.
Suurema läbimõõduga kõva sisuga vorste tarbitakse viilutatuna, näiteks võileivakattena. Omaette vorstid on pehme, pasteeditaolise määritava sisuga (maksavorst).
Eriti rikkalikult leidub erinevaid vorstisorte Saksa köögis, keskaegsest alamsaksa keelest pärineb ka eesti sõna ”vorst”.

Liigitus

Roavalmistusvorstid
Suhteliselt pehme ja mahlase konsistentsiga vorstid. Valmistatakse üldjuhul keetes, millele võib lisanduda kerge suitsutamine. Süüakse kuumutatult, küpsetatult, praetult või grillitult. (Näit. praevorstid, grillvorstid, saunavorstid, ahjuvorstid jms.)

Keeduvorstid
Vorstid, mida kuumutatakse aurus või vees, mõnikord ka suitsutatakse lühemat aega. Suhteliselt tihke konsistentsiga. Süüakse külmalt või kuumutatult. (Näit. sinkvorstid, Lastevorst, Piimavorst jms.)

Toorvorstid
Kuumtöötlemata vorstid, mille valmistamiseks kasutatakse soolatud ja maitsestatud toorest liha. Valmistamisel kasutatakse laagerdamist, külmsuitsutamist, kuivatamist. (Näit. salaamivorst, toorsuitsuvorst jms.)

Suitsuvorstid
Kuumsuitsutatud vorstid, mis jagunevad kuumsuitsu-, poolsuitsu- ja täissuitsuvorstideks. Põhiline erinevus on valmistamisajas ja niiskusesisalduses. Niiskusesisaldus kuumsuitsuvorstidel on kuni 65%, poolsuitsuvorstidel kuni 60% ja täissuitsuvorstidel kuni 50%

Sültvorstid
Vorst valmib rohkelt kollageeni ehk tarretavat ainet sisaldavate tükeldatud komponentide nagu kamara ning liha ja siseorganite keetmisel. Reeglina on vorstimass tihedalt kokku pressitud.

Verivorstid
Kuumtöödeldud vorstid, mis sisaldavad toiduverd

 
Web2
Tapa Vorstifestival • e-post: info@vorstifestival.ee
Web2